Surju Vallavalitsus
kodu1kodu2kodu3
  | Avaleht arrow Valla üldinfo arrow Ajalugu
Täna on: 24.04.2014
 
 
Menüü
Avaleht
Uudised
Valla üldinfo
Vallavolikogu
Vallavalitsus
OÜ Vekso
Kontaktid
Avalik teave
Haridus ja kultuur
Sotsiaalhoolekanne
Teabenõue
Jäätmed
Valla ajaleht
Valla üldplaneering
Detailplaneeringud
EL poolt rahastatud objektid
Hinnapakkumised
Pildigalerii
Valimised 2013
Lehekülje haldajale




Advertisement


Ajalugu Adobe PDF Trüki

Maa on täis ajalugu...

Mõnikord tuletavad seda meelde mälestusmärgid, sagedamini talletab seda põlvkondade jätkuv mälu. Kõrvuti kaks paela, looklev Reiu jõgi ja maanteelint, kahel pool tume metsamüür, asulad ja pered ühes põldudega jõe kaldaile koondunud nii kuni Töitojani. Jõe ääres on ilusaid niite ning põliseid puid: pärnasid, toomingaid, saari, üksikuid tammesid. Reiu jõgi saab alguse Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu jõkke. Jõe pikkus on 70 km, sellest ainult 2 km Lätis. Reiu lisajõed on Lähkma ja Ura. Soodest on suurimad Kikepera soo ja Maarjapea raba. Tee ääres on kaks kalmistut. Legend räägib, et kalmistu serval puhkas kord August Kitzberg teeväsimust ja meelitas okariini mängides läheduses asuva taluperenaise end uudistama.

Surju kuulus Pärnu kihelkonda. Surju oli eramõis, kus valitses täielik teoorjus kuni 1883. aastani. Esmakordselt on Surjut mainitud 1544. aastal (Dorf. Surge). Surju (saksa keeles Surri) nimi on Suurejõest, millist nime kandnud siin vanasti Argansa talu. Aastal 1544 läänistas ordumeister Hahn “Sorje” küla. Hahni tütar abiellus Wigant von Ungerniga, kes see kaudu sai endale “Suroi” ehk “Sorje”. Viimase tütar abielludes Chr. Von Düreniga tõi temale Surju 2000 margalise kaasavara pandina. Ta pantis selle omakorda 1597 aastal Hans Platele 1900 marga eest. Södermanlandi hertsog Karl läänistas 26. septembril 1600. aastal Pärnus laagris olles Hans Platele Surri küla, mis kinnitati ka tema järglastele. Millal siis Surju külast mõis sai, pole teada. Platede käes oli mõis 1710. aastani, kuni suri Carl Detolf Plate. Temast jäi järgi ainus alaealine laps oma emaga. Seetõttu sai Surju endale viimase vend notar Jac. Joh. Kirchner, kelle suguvõsale mõis edasi pärandus, kuni viimaks major C. M. von Kirchner selle pantis 1805. aastal Heinrich August von Blokile, kuid kes omakorda loovutas oma õiguse 45000 bankorubla eest 1806. aastal D. G. Sucknile. Pandi aegumise tõttu läks mõis oksjonile, kus selle omanda 1819. aasta märtsis J. Stael von Holstein. Samal ajal omandas ta ka Uulu mõisa. 1846. aastal sai Surju ja Uulu mõisa endale G. Reinhold Stael von Holstein. Aastatel 1892-1919 oli Surju ja Uulu mõisa omanikuks tema poeg Aleksander. Talude päriseks ostmisel oli Surju mõis viimasel kohal. Esimesed talud müüdi vahetult enne Esimest Maailmasõda. Surju ja Uulu mõis võõrandati Eesti maaseadusega 14. mail 1920. aastal. Mõisa maadest anti taludele 28 kohta, vallavalitsusele 2 kohta ja 9 kohta tagavaramaaks.

Meie kandi koolid

Surjus
Rahvajuttude järgi olnud Surju vallas kool juba Rootsi ajal. Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1770 Elisabeti koguduse protokollist, mil koguduse piirkonnas olnud 3 kooli:
I. Elisabeti koguduse linnakool
II. Uulu kool
III. Surju kool
1851. a. on Uulu ja Surju piirkonnas juba 3 kooli:
I. Uulu-Silla kool
II. Surju kool (Surju surnuaia juures)
III. Apostli-õigeusu kool end. Järsi talus
1887-1888. a. ehitatakse uus ap.-õigeusu koolimaja ehk Oru maja, kus peetakse ka jumalateenistusi.
1909 aastal põlevad Uulu-Silla kooli hooned maani maha ja Uulu kool jääb peavarjuta. Järgmisel aastal pakub mõisnik Aleksander Stael von Holstein vallale koolimajaks endiseid hobupostijaama hooneid. Kuigi rendileping pole vallale kasulik, see siiski sõlmitakse ning juba samal aastal peale remonti ja mõningast ümberehitust alustab Silla-Surju kool tööd. Surju vana koolimaja suletakse ning Surju ja Uulu lapsed koondatakse ühte kooli, kus esialgu on 4 klassi. Apostli-õigeusu kool jääb Oru majja edasi.
I. Maailmasõja ajal (1917-18) võetakse Silla-Surju kool sõjaväeosade käsutusse, rüüstatakse ja seoses sellega 1917. a. ajutiselt suletakse. 1918. a. algab õppetöö uuesti. Õpilasi on 77.
1929. a. muudetakse kool 6-klassiliseks algkooliks.
1931-1932. a. Kuna postijaama hoone on jäänud väikeseks, ehitatakse uus koolimaja. Postijaama hooned jäävad internaadiks.
Uue koolimaja avamispidustused 25. sept. 1932. aastal on suurejoonelised: rahvast on umbes 500 inimest ja õhtul kantakse saalis ette August Kitzbergi näidend "Kauka jumal".
Koolitöö algab nädal hiljem.
1935/36. õ.-a. avatakse neljas klassikomplekt ja tööle võetakse neljas õpetaja. Õppetöö käib endiselt liitklassides. Kooli lõpul saab iga 6.-nda klassi lõpetaja kooliaiast ühe õunapuu "kaasavaraks". Lõpetajaid on 18.
1940/41. õ.-a. Kool muudetakse 7-klassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. Õpilasi on 174. Sõjaaastatel on õppetöö tingimused rasked. Puudub kütust ja petrooleumi, osa õpilasi ei saa koolikohustust täita. Senine koolijuhataja Riis lahkub Eestist, maha põletatakse endise postikooli hoone...
1950/51. õ.-a. avatakse Surjus uus 4-klassiline kool - Surju Ülejõe Algkool.
1957/58. õ.-a. seati koolimajja sisse elekter. Esialgu oma generaatoriga.
1961/62. õ.-a. muudetakse kool Surju 8-klassiliseks kooliks.
1972/73. õ.-a. valmib puurkaev ja seatakse sisse veevärk.
1973/74. õ.-a. Kooliga liidetakse Surju-Ülejõe Algkool.
1999. a. sügisel alustati uue koolihoone ehitusega, mille võtmed andis ehitaja üle 27. juunil 2000 a. Uus maja asub praegusest linnulennult 3,5 km. kaugusel, (autoga lisandub veel 2 km.) kohaliku valla keskasula läheduses.

Ristikülas

Pati-Ristiküla kool avati 1852 aastal. Enne kooli avamist käisid lapsed Vana Kulu talutares koos kord nädalas, kus neile jagas teadmisi Kilingi valla Laivi koolmeister. Ristiküla agaramad talumehed otsustasid ehitada koolimaja ja said sellega hakkama. Koolimaja avati 1852. aastal. Kuna koolimaja ruumid jäid kitsaks, ehitati 1874. aastal uus koolimaja. See koolimaja põles aga 1889. aasta märtsis maha ja juba samal aastal ehitati uus, arvult juba kolmas koolihoone. 1934-35 õppeaastal leiab maavalitsuse komisjon, et kooliruumid ei vasta tervisekaitse nõuetele. Otsustatakse ehitada uus koolimaja koos rahvamajaga. Töödega alustatakse 19. septembril 1935 aastal ja uues koolimajas algab õppetöö 27. septembril 1937 aastal. 3. oktoobril 1937 aastal toimub koolimaja-rahvamaja pidulik avamine. Koolimaja ehitus maksis 27860 krooni. Ristiküla rahvas annetas 2650 krooni rahvamaja ehitamiseks. Uues koolimajas oli 3 klassiruumi, avar saal, kantselei ja kõrvalruumid. Vanas majas asus internaat. Seoses õpilaste arvu vähenemisega muudeti Ristiküla algkool 1969 aastal Ristiküla abikooliks. Ristiküla kool suleti 1973 aastal ja sellega lõpeb ka Ristiküla kooli ajalugu. Enamus Ristiküla lapsi õpib nüüd Surju Põhikoolis.

Kikeperas

Kikeperas avati kool 1876 aastal. Kooli avamist taotlesid Kikepera talumehed. Kooli ehitamiseks andis maad Lõmpsi talu peremees Peet Talts. Talumeeste ühisjõul ja vallavalitsuse toetusel valmiski koolimaja 1876 aastal. Algul oli kool kaheklassiline, siis kolmeklassiline ja neljaklassiline. 1929-30 õppeaastal muudeti kool kuueklassiliseks. 1931 aastal alustati uue koolimaja ehitamist ja see valmis sügiseks õppeaasta alguseks. 1945 aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks, 1960 aastal taas neljaklassilisek ja 1964 aastal kool suleti. Kikepera lapsed õpivad Surju Põhikoolis.

 
Viimati lisatud
Enim loetud
 
 
Surju Vallavalitsus Surju Vald, Pärnumaa, 86401
Tel. +372 44 60 821 Fax. +372 44 60 842
E-post: sekretar@surju.ee