Pärnu maakonna planeeringu Soomaa piirkonna teemaplaneeringu avalik väljapanek ja avalikud arutelud

Soomaa piirkonna teemaplaneering koostatakse kehtivate Pärnu ja Viljandi maakonnaplaneeringute täpsustamiseks ning piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks. Kuna planeeringuala hõlmab ka Viljandi maakonda, siis koostatakse maakonna teemaplaneeringut ühiselt ja samaaegselt Viljandi Maavalitsusega.

Soomaa piirkonna teemaplaneering Pärnumaa osas võeti vastu Pärnu maavanema 07. juuni 2017 nr 1-1/17/238 ja suunati avalikule väljapanekule.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine ning kohalike inimeste elu- ja majandustegevuse soodustamine Soomaa piirkonnas. Määratud on ruumilise arengu põhimõtted ja prioriteedid, olulisemad sotsiaalse ja tehnilise taristu objektid, maa- ja veealade kasutamistingimused rahvuspargis.

Planeeringus keskendutakse transpordi ja kohalike teenuste kättesaadavusele, teede ja sildade seisukorrale, turismile, puhkealadele ja matkaradadele, elektri- ja internetiühenduste kättesaadavusele ning elanike turvalisuse tagamisele. Antakse hinnang rahvastiku muutustele, näidatakse võimalused vanade talukohtade kasutusele võtmiseks rahvuspargis.

Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kahest joonisest: 1) põhijoonis ja 2) turism. 

Teemaplaneering on koostatud koostöös Viljandi Maavalitsusega, Keskkonnaameti jt teiste riigiasutustega, piirkonda jäävate kohalike omavalitsuste, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja teiste ettevõtete ning mittetulundusühingutega.

Teemaplaneeringu käigus koostati Soomaa piirkonna teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mille tulemusena Pärnu maavanem korraldusega 01.märts 2016 nr 1-1/16/206 jättis Pärnu maakonna planeeringu Soomaa piirkonna teemaplaneeringu KSH algatamata.

Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 20. juuni kuni 2. august 2017. aastal. 

Avaliku väljapaneku ajal saab paberkandjal planeeringumaterjalidega tutvuda tööpäeviti Pärnu maavalitsuse viienda korruse koridoris (Akadeemia tn 2, Pärnu) ning Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal ja Tipu Looduskoolis Viljandimaal. Elektroonselt on teemaplaneering kättesaadav Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud ja Viljandi Maavalitsuse veebilehel http://viljandi.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud.

Teemaplaneeringu avalikud arutelud toimuvad:

  •             28. augustil 2017 algusega kell 15.00 Viljandi Maavalitsuse III korruse nõupidamiste saalis (Vabaduse plats 2, Viljandi);

  • 29. augustil 2017 algusega kell 14.00 Pärnu Maavalitsuse 5. korruse saalis (Akadeemia tn 2, Pärnu);

  • 30. augustil 2017 algusega kell 15.00 Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal.

    Kogu avaliku väljapaneku kestel (kuni 2.08.2017) on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu või elektronpostiga aadressile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

    Teemaplaneeringu koostamise algataja on Pärnu maavanem, planeeringu koostamise korraldaja, koostaja ning kehtestaja on Pärnu Maavalitsus (Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu).

    Kontaktisikud planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn, tel 4479761 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja planeeringunõunik Raine Viitas, tel 4479762, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..   

Lp volikogu liikmed

Surju Vallavolikogu istung toimub kolmapäeval, 17. mail 2017 algusega kell 16.00  vallavanema kabinetis.

 

Päevakorras:

1. OÜ VEKSO 2016. majandusaasta aruande kinnitamine

2. Surju valla 2015. majandusaasta aruande kinnitamine

3. Revisjonikomisjoni aruande kinnitamine

4. Arvamuse andmine Ristiküla geoloogilise uuringu loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta

5. Kohalike maanteede, avalikuks kasutamiseks määratud erateede, Riigimetsa Majandamise

Keskuse metsateede ja erateede nimekirja kinnitamine

6. Surju Vallavolikogu 23.jaanuari 2012 otsuse nr 1 "Vallavalitsuse hallatavate asutuste teenistujate ja töötajate koosseisude kinnitamine" punkti 1.6 muutmine

Info: I kvartali majandustulemustest, investeeringutest

 

Kadri-Aija Viik

Volikogu esimees

lohkekehad Metsas või rannas jalutades, kodusid ja aedasid kraamides-koristades, võime sattuda peale leidudele, mis on sinna sattunud väga ammustel aegadel. Leiud võivad olla erinevad - vanad tossud, võtmekimp, aga ka tundmatud metallist esemed. Kui esimesed neist on ainult riivavad näiteks looduses silma, siis viimased on lisaks muule ka ohtlikud. Päris tihti kipub olema nii, et keegi näeb kuskil lõhkekeha, aga sellest teada ei anna või siis hoopis haaratakse see kaenlasse ning tuuakse ise pommigruppi kohale. Mõlemad võimalikud variandid on kahjuks valed ning ilmselt tingitud lõhkekehadega seotud müütidega.

Müüt 1

Pommi leiust teatamine toob kaasa palju sekeldusi ja mine tea, mida kõike veel

Vabatahtliku lõhkematerjali loovutamine ei too leidjale kaasa liigseid kohustusi. Leiust teatamine on vajalik ohu likvideerimiseks ning on seaduse järgi kodanikule kohustuseks. Lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine ei toimu üksnes kampaania raames vaid aastaringselt.

Müüt 2

Mul on küll kahtlus, et tegemist võib olla ohtliku esemega, kuid pole väga kindel. Igaks juhuks ei teata, ehk saan karistada kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks

Lõhkekehad on väga erineva suuruse, kuju ja välimusega. Pommigrupp ei eelda, et helistaja suudaks ohtu iseseisvalt identifitseerida, selleks demineerijad ongi. Juhul, kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks, mingit karistust teatajale sellest ei järgne.

Müüt 3

Roostes ja deformeerunud lõhkekehad ei ole nii ohtlikud, sest nad on nii vanad ja ilmselgelt enam ei tööta

Üldjuhul on tegelikkus vastupidine, palju sõltub lõhkekeha ehitusest. Mida enam deformeerunud ja roostes lõhkekeha on, seda ohtlikum võib see olla. Käivitusmehhanismi sees asuv tundlik lõhkeaine on sama töökorras ja ohtlik ka nüüd, kümneid aastaid hiljem. Teine asi on käivitusmehhanismiga, mis ei pruugi enam korrektselt töötada ning väikseimgi pinnase või roostetüki poolt põhjustatud hõõrdumine võib selle siiski käivitada.

Müüt 4

Väiksemad lõhkekehad on vähem ohtlikud

Mida väiksem lõhkekeha on, seda vähem on kaitsmeid selle rakendusmehhanismi töös. Seega on nad pigem ohtlikumad. Väiksemate lõhkekehade plahvatusmõjude ulatus ei ole küll suur, kuid see on piisav, et enda läheduses tappa või tekitada raskeid vigastusi.

Müüt 5

Pommigrupp tuleb nii kaua. Ei jõua kohapeal ära oodata!

Pommigrupp on valves 24/7 ning reageerib igale sündmusele koheselt. Kui ollakse hõivatud siis täpsustatakse helistajaga leiu asukoht ja ohuaste. Alati on parem kui leiu asukoht ette näidata kuid kui see ei ole võimalik, siis palutakse helistajal lõhkekeha leiukoht märgistada ja pommigrupp selgitab täpse asukoha telefoni teel.

 Pommigrupp tuletab meelde, et kõik lõhkekehad on valmistatud suurte purustuste tekitamiseks või selleks, et tappa. Võimaliku lõhkekeha leiu korral ei tohi seda mingil juhul puudutada. Tuleb hoiatada läheduses viibivaid inimesi ning alati teavitada leiust telefonil 112.

Janek Sõnum

Lääne-Eesti pommigrupi juhataja